Lipödeem – kuidas seda kodus ära tunda ja kust abi saada

Mis on lipödeem?

Lipödeem on valulik rasvkoe jaotumise häire, mille puhul rasv koguneb sümmeetriliselt jalgadele ja sageli ka õlavartele, kuid kehatüvi, käelabad ja jalalabad jäävad saledaks. Seda esineb peaaegu ainult naistel ja tavaliselt algab see hormonaalsete muutuste ajal: puberteedis, raseduse järel või menopausi eel.

Lipödeem ei ole ülekaal ega laiskuse tagajärg. Dieet ja trenn vähendavad küll rasva kehatüvel, kuid haigestunud piirkondades muutub vähe. Seetõttu süüdistavad paljud naised aastaid iseennast. Kuna haigust tuntakse vähe, jääb see sageli diagnoosimata või peetakse seda tavaliseks ülekaaluks.

Hea uudis: lipödeem ei pea paratamatult süvenema. Õige diagnoosi, toetava ravi ja sobiva hoolduse abil saab valu leevendada ja elukvaliteeti oluliselt parandada.

Kuidas lipödeemi ära tunda?

Lipödeemi tunneb ära valu ja kehakuju ebaproportsionaalsuse järgi. Saksa lipödeemi ravijuhendi (S2k, 2024) järgi on lipödeem alati valulik: kui rasv on ebaproportsionaalne, kuid ei valuta, ei ole tegu lipödeemiga.

Tüüpilised tunnused:

• Valu ja raskustunne – jalad valutavad surve või puudutuse korral ning on õhtuks rasked.
• Sümmeetria – mõlemad jalad või mõlemad õlavarred on ühtmoodi muutunud.
• Ebaproportsionaalsus – alakeha on selgelt suurem kui ülakeha, näiteks üla- ja alakeha riiete suurus erineb mitme numbri võrra.
• Käe- ja jalalabad on saledad – pahkluu või randme kohal on sageli selge „mansett“, kus rasvkude järsult lõpeb.
• Kerged sinikad – tekivad juba kergest löögist. See tunnus on sage, kuid üksinda ei tõenda see midagi.
• Dieet ei aita – kaalu langetades saleneb ülakeha, kuid jalad jäävad samaks.

Erinevus ülekaalust ja lümfödeemist

Lipödeem ja ülekaal esinevad sageli koos ning ülekaal võib lipödeemi sümptomeid süvendada. Kaugelearenenud juhtudel võib lisanduda ka lümfödeem. Seepärast paneb diagnoosi alati arst kliinilise läbivaatuse põhjal – lipödeemi ei saa tõestada vereanalüüsi ega ultraheliga.

Esmane enesekontroll kodus

Kodus saad 10 minutiga hinnata, kas lipödeemi kahtlus on põhjendatud. See ei asenda arsti diagnoosi, kuid aitab otsustada, kas minna kontrolli.

1. Vaata end peeglist – kas alakeha on ülakehast selgelt suurem ja mõlemad jalad sarnased?
2. Kontrolli pahkluud ja randmeid – kas rasvkude lõpeb järsult pahkluu kohal ning jalalaba on sale?
3. Vajuta sõrmega reiele või säärele – kas tunned ebatavalist valu või hellust, mida mujal kehal ei esine?
4. Tee varbatest – proovi teise varba seljalt nahka kahe sõrme vahel kurdu tõsta. Kui see ei õnnestu ja jalalaba on paistes, võib olla tegu hoopis lümfödeemiga.
5. Mõõda – pane kirja oma kaal ning vöö-, puusa-, reie- ja sääreümbermõõt. Need numbrid on arstile kasulikud ja võimaldavad muutusi jälgida.
6. Mõtle tagasi – kas kehakuju muutus puberteedi, raseduse või menopausi ajal? Kas emal, vanaemal või õel on sarnane kehakuju?
7. Hinda dieedi mõju – kas kaalu langetades jäid jalad ja käed samaks?

Kui vähemalt kolm tunnust kehtivad sinu kohta ja eriti kui jalad valutavad, lase end arstil üle vaadata.

Kust ja kellelt abi saada

Lipödeemi diagnoosib arst kliinilise läbivaatuse põhjal. Kõige parem on pöörduda lümfoloogi või taastusarsti poole, kes tunneb lümfi- ja rasvkoehaigusi. Mida varem diagnoos pannakse, seda kiiremini saab alustada valu leevendava raviga.

1. Lümfoloog või taastusarst. Eestis saab lümfoloogi ja taastusarsti vastuvõtule näiteks Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus. Arst vaatab läbi jalad ja käed, mõõdab jäsemete ümbermõõte, eristab lipödeemi lümfödeemist ja ülekaalust ning koostab raviplaani.
2. Perearst. Perearst saab välistada muud põhjused, näiteks kilpnäärme alatalitluse, ning vajadusel suunata sind eriarsti juurde.
3. Ravimeeskond. Pärast diagnoosi on sageli abiks mitu spetsialisti:
   • lümfiterapeut – manuaalne lümfiteraapia ja pressoteraapia valu ning raskustunde leevendamiseks;
   • kompressioonispetsialist – mõõdu järgi valitud kompressioonsukad või -püksid;
   • füsioterapeut – sobiv liikumiskava, mis ei koorma liigeseid;
   • toitumisnõustaja – tasakaalustatud toitumine, et vältida kaalutõusu, mis sümptomeid süvendab;
   • psühholoog – tugi, kui kehakuju põhjustab häbi, ärevust või pettumust.
4. Plastikakirurg. Kui konservatiivne ravi ei aita piisavalt, võib arst soovitada lipödeemi korral tehtavat rasvaimu (liposuktsiooni). See otsus tehakse alati pärast põhjalikku hindamist.

Kuidas valmistuda arstivisiidiks

Hea ettevalmistus aitab arstil kiiremini õige diagnoosini jõuda. Võta kaasa:

• kodus tehtud mõõdud: kaal, pikkus, vöö-, puusa-, reie- ja sääreümbermõõt;
• märkmed sümptomite kohta: kus valutab, millal raskustunne on suurim, kui kergesti tekivad sinikad;
• info selle kohta, millal kehakuju muutus, näiteks puberteedis, pärast rasedust või menopausi eel;
• teave lähisugulaste kohta: kas emal, õel või vanaemal on sarnane kehakuju;
• vanad fotod, kus on näha, kuidas kehakuju aastate jooksul on muutunud;
• nimekiri ravimitest ja varasematest ravi- või dieedikatsetest.

Mida saad ise igapäevaselt teha

Lipödeemi ei saa täielikult välja ravida, kuid igapäevased harjumused leevendavad valu ja aitavad vältida sümptomite süvenemist.

• Kanna kompressioonrõivaid – mõõdu järgi valitud kompressioonsukad on üks tõhusamaid valu leevendajaid.
• Liigu iga päev – sobivad kõndimine, ujumine, vesiaeroobika, rattasõit ja pilates. Vees liikumine on eriti mugav, sest vesi toetab keha ja mõjub kerge kompressioonina.
• Hoia kaal stabiilsena – lipödeemi rasv ei kao dieediga, kuid kaalutõus süvendab sümptomeid. Väldi rangeid dieete – need tekitavad pigem pettumust.
• Toeta lümfiringet – tõsta õhtuti jalad üles, hinga sügavalt ja väldi pikaajalist paigal seismist ja istumist.
• Hoolitse naha eest – kreemita nahka regulaarselt ja kaitse jalgu haavade ning putukahammustuste eest.
• Otsi tuge – lipödeem ei ole sinu süü. Tugigrupid ja sarnase kogemusega inimesed aitavad, kui kehakuju tekitab häbi või frustratsiooni.

Kui käid ka kehahooldustel, räägi spetsialistile oma diagnoosist. Siis saab hooldust kohandada: õrnad ja lümfiringet toetavad protseduurid sobivad, kuid tugevat vaakumit, valulikku massaaži ja rasvaeemaldusprotseduure ei tohi haigestunud piirkondadele teha.

Kahtluse korral ära oota

Kui tundsid enesekontrolli käigus kirjeldatud tunnustes end ära, broneeri aeg arsti vastuvõtule. Lipödeemi kontrolli saad näiteks Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus, kus võtab vastu taastusarst-lümfoloog ning pakutakse ka lümfiteraapiat ja kompressioonravi.

• Aadress: Madara 29, Tallinn
• Broneerimine: teraapiakliinik.ee
• Telefon: +372 53 860 806

Lipödeem ei ole laiskuse ega vale toitumise tagajärg. Õige diagnoosi ja toe abil saab valu leevendada ning end oma kehas jälle hästi tunda.